![]() |
|
Gesetz über Zuständigkeiten, Rechtsetzung und Finanzierung der staatlichen Ebenen - Druckversion +- irkanien (https://irkanien.de) +-- Forum: UManyano (https://irkanien.de/forum-40.html) +--- Forum: Urhulumente / Regierung (https://irkanien.de/forum-41.html) +---- Forum: Gesetze und Archiv (https://irkanien.de/forum-77.html) +---- Thema: Gesetz über Zuständigkeiten, Rechtsetzung und Finanzierung der staatlichen Ebenen (/thread-388.html) |
Gesetz über Zuständigkeiten, Rechtsetzung und Finanzierung der staatlichen Ebenen - Thandiwe Mbeki - 26.01.2026 Gesetz über Zuständigkeiten, Rechtsetzung und Finanzierung der staatlichen Ebenen (Zuständigkeits- und Ebenengesetz – ZEG) Abschnitt I – Allgemeine Grundsätze §1 Zweck des Gesetzes (1) Dieses Gesetz konkretisiert die Verteilung staatlicher Zuständigkeiten zwischen Bund und Isifundazwe innerhalb des ǂNâ. (2) Es dient der Sicherung von Funktionsfähigkeit, Kontinuität und Fortführbarkeit staatlichen Handelns. (3) Zuständigkeiten begründen keine Eigenrechte von Ebenen, sondern ordnen staatliche Aufgaben. §2 Grundsatz der originären Zuständigkeit (1) Staatliche Aufgaben liegen grundsätzlich bei den Isifundazwe. (2) Der Bund handelt nur, soweit a) dieses Gesetz ihm Zuständigkeiten zuweist oder b) gesamtstaatliche Funktionsfähigkeit anders nicht gesichert werden kann. §3 Zuständigkeitsbindung (1) Bund und Isifundazwe handeln ausschließlich innerhalb der ihnen zugewiesenen Zuständigkeiten. (2) Zuständigkeiten können nur durch Verfassung oder Gesetz begründet oder verändert werden. (3) Keine staatliche Ebene kann ihre Zuständigkeiten einseitig erweitern. Abschnitt II – Recht und Gesetzgebung §4 Gesetzgebungskompetenz (1) Gesetzgebung erfolgt grundsätzlich durch den Bund. (2) Landesrecht konkretisiert Bundesrecht, soweit dieses Raum zur Ausgestaltung eröffnet. (3) Landesrecht darf Bundesrecht weder aufheben noch entleeren. §5 Bundesrechtliche Rahmensetzung Der Bund setzt verbindliche rechtliche Rahmen in folgenden Bereichen: 1. Grundstruktur des öffentlichen Rechts 2. Zugehörigkeitsstatus und statusrelevante Rechte und Pflichten 3. materielles Strafrecht 4. strategische Sicherheit einschließlich ǂKai ǃnau 5. Währung, gesamtstaatliche Finanzstabilität und Schuldenordnung 6. Mindestanforderungen an Funktionsfähigkeit staatlicher Institutionen §6 Landesrechtliche Ausgestaltung (1) Die Isifundazwe regeln innerhalb des bundesrechtlichen Rahmens insbesondere: - Verwaltungsrecht - Polizei- und Ordnungsrecht - Bildungs- und Kulturrecht - Wirtschafts- und Infrastrukturordnung - Sozial- und Versorgungsstrukturen (2) Landesrecht trägt die Verantwortung für Wirkungen und Folgen seiner Ausgestaltung. Abschnitt III – Strafrecht §7 Materielles Strafrecht (1) Das materielle Strafrecht ist Teil der Sicherung des staatlichen Rahmens des ǂNâ. (2) Es wird ausschließlich bundesgesetzlich geregelt. (3) Der Tatbestand einer Straftat ist bundesweit einheitlich. §8 Strafverfolgung und Strafvollzug (1) Strafverfolgung, Strafzumessung innerhalb gesetzlicher Grenzen und Strafvollzug obliegen den Isifundazwe. (2) Die Organisation von Polizei, Staatsanwaltschaften und Vollzugseinrichtungen liegt in deren Verantwortung. §9 Strukturdelikte (1) Der Bund ist zuständig für Straftaten, die sich richten gegen: - den Bestand des ǂNâ - die verfassungsmäßige Ordnung - die strategische Sicherheit der Union - die Funktionsfähigkeit zentraler Institutionen (2) In diesen Fällen kann der Bund Ermittlungen führen oder übernehmen. §10 Vielfalt der Sanktion (1) Die Sanktionierung kann landesrechtlich ausgestaltet werden, soweit a) der Strafzweck gewahrt bleibt und b) der Tatbestand nicht relativiert wird. (2) Religiöse oder kulturelle Normen begründen keine eigenen Straftatbestände. Abschnitt IV – Finanzierung §11 Finanzhoheit (1) Die Finanzhoheit liegt grundsätzlich bei den Isifundazwe. (2) Der Bund verfügt nur über jene Finanzmittel, die zur Erfüllung seiner Zuständigkeiten erforderlich sind. §12 Bundesfinanzierung (1) Der Bund finanziert sich durch: a) bundesgesetzlich festgelegte Abgabenanteile b) zweckgebundene Umlagen der Isifundazwe c) Erträge aus bundeseigenen Institutionen (2) Eine eigenständige expansive Einnahmepolitik des Bundes ist unzulässig. §13 Finanzielle Verantwortlichkeit (1) Jede Ebene trägt die finanzielle Verantwortung für ihre Aufgaben. (2) Eine dauerhafte Übernahme struktureller Defizite anderer Ebenen ist unzulässig. (3) Finanzielle Hilfe dient der Wiederherstellung von Funktionsfähigkeit, nicht der Dauerstützung. Abschnitt V – Eingriff und Funktionssicherung §14 Funktionaler Eingriff (1) Versagt eine Ebene bei der Wahrnehmung ihrer Aufgaben, kann eine andere Ebene tätig werden. (2) Der Eingriff ist: a) befristet b) zweckgebunden c) überprüfbar (3) Nach Wegfall der Störung ist die Zuständigkeit zurückzuführen. §15 Missbrauchsverbot (1) Zuständigkeiten dürfen nicht zur politischen Machtausübung instrumentalisiert werden. (2) Wiederholter Missbrauch gilt als Funktionsstörung. Abschnitt VI – Schlussbestimmung §16 Verhältnis zur Verfassung Dieses Gesetz konkretisiert die Verfassungsordnung der UManyano, ohne sie zu verändern oder zu erweitern. RE: Gesetz über Zuständigkeiten, Rechtsetzung und Finanzierung der staatlichen Ebenen - Thandiwe Mbeki - 26.01.2026 Umthetho Wezibopho, Ukwakhiwa Komthetho Nokuxhaswa Kwamazinga Kahulumeni (Umthetho Wezibopho Zamazinga – ZEZ) Isahluko I – Izimiso Ezijwayelekile §1 Inhloso Yomthetho (1) Lo mthetho uchaza ukusatshalaliswa kwezibopho zombuso phakathi kweZinga Elimaphakathi kanye Nezifundazwe ngaphakathi kwe-ǂNâ. (2) Inhloso yawo ukuqinisekisa ukusebenza okuqhubekayo, ukuqina nokudluliselwa okuqhubekayo kwemisebenzi kahulumeni. (3) Izibopho azidaleli amazinga amandla azo, kodwa zihlela imisebenzi kahulumeni. §2 Umgomo Wesibopho Sokuqala (1) Imisebenzi kahulumeni ihlala ngokuyisisekelo ezandleni zezifundazwe. (2) Izinga Elimaphakathi lisebenza kuphela uma a) lo mthetho ulinika isibopho ngokusobala, noma b) ukusebenza kombuso wonke kungenakuqinisekiswa ngenye indlela. §3 Ukuboshwa Ezibophweni (1) Izinga Elimaphakathi kanye nezifundazwe zisebenza kuphela ngaphakathi kwezibopho ezabelwe zona. (2) Izibopho zingasungulwa noma ziguqulwe kuphela ngomthethosisekelo noma ngomthetho. (3) Akukho zinga lombuso elingakwazi ukwandisa izibopho zalo ngokuzimela. Isahluko II – Umthetho Nokwenziwa Komthetho §4 Ukwenziwa Komthetho (1) Ukwenziwa komthetho kwenziwa ngokuyisisekelo yiZinga Elimaphakathi. (2) Umthetho wesifundazwe ucacisa futhi usebenzise umthetho weZinga Elimaphakathi lapho lowo mthetho uvumela ukuhlelwa. (3) Umthetho wesifundazwe awukwazi ukususa noma ukungasebenzisi umthetho weZinga Elimaphakathi. §5 Izisekelo Zomthetho WeZinga Elimaphakathi Izinga Elimaphakathi libeka izisekelo zomthetho ezibophayo kulezi zindawo:
(1) Izifundazwe, ngaphakathi kwezisekelo zomthetho weZinga Elimaphakathi, zihlela ikakhulukazi: – ukuphathwa kombuso – amaphoyisa nokuphepha kwangaphakathi – imfundo namasiko – umnotho nengqalasizinda – izakhiwo zokunakekelwa komphakathi nokuphakelwa (2) Umthetho wesifundazwe uthwala umthwalo wemiphumela nemiphumela yesenzo sokuhlelwa kwawo. Isahluko III – Umthetho Wobugebengu §7 Umthetho Wobugebengu Oyisisekelo (1) Umthetho wobugebengu oyisisekelo uyinxenye yokuvikela uhlaka lombuso lwe-ǂNâ. (2) Ulawulwa kuphela ngomthetho weZinga Elimaphakathi. (3) Incazelo yesenzo sobugebengu iyefana kuyo yonke i-ǂNâ. §8 Ukuphenya Nokujezisa (1) Ukuphenya, ukunquma izijeziso ngaphakathi kwemikhawulo yomthetho kanye nokuphatha izijeziso kungemisebenzi yezifundazwe. (2) Ukuhlelwa kwamaphoyisa, abashushisi kanye nezikhungo zokujezisa kusezandleni zezifundazwe. §9 Amacala Ahlasela Isisekelo Sombuso (1) Izinga Elimaphakathi linomsebenzi wokusingatha amacala aqondiswe: – ekubeni khona kwe-ǂNâ – kumthethosisekelo – ekuphepheni kwezinga lesu le-Union – ekusebenzeni kwezikhungo zombuso ezisemqoka (2) Kulezi zimo, Izinga Elimaphakathi lingaphenya noma lithathe uphenyo. §10 Ukuhlukahluka Kwezijeziso (1) Ukujezisa kungahlelwa ngomthetho wesifundazwe uma a) inhloso yesijeziso igcinwa, futhi b) incazelo yesenzo sobugebengu ingancishiswa noma iguqulwe. (2) Imigomo yenkolo noma yamasiko ayisunguli izenzo zobugebengu ezintsha. Isahluko IV – Ezezimali §11 Ubukhosi Bezimali (1) Ubukhosi bezimali buhlala ngokuyisisekelo ezandleni zezifundazwe. (2) Izinga Elimaphakathi lithola kuphela izimali ezidingekayo ukuze lifeze izibopho zalo. §12 Ukuxhaswa KweZinga Elimaphakathi (1) Izinga Elimaphakathi lixhaswa: a) ngezabelo zemali ezibekwe ngumthetho b) ngeminikelo ebekelwe injongo evela ezifundazweni c) ngemali evela ezikhungweni eziphethwe yiZinga Elimaphakathi (2) Ukwandisa imali ngokuzimela ukuze kukhuliswe amandla ezezimali ngaphandle kwesidingo somsebenzi akuvunyelwe. §13 Umthwalo Wezimali (1) Izinga ngalinye lombuso lithwala umthwalo wezimali wezibopho zalo. (2) Ukuthatha izikweletu noma izinkinga zezimali zelinye izinga unomphela akuvunyelwe. (3) Usizo lwezimali luhlose ukubuyisela ukusebenza, hhayi ukuxhasa unomphela. Isahluko V – Ukungenelela Nokuvikelwa Kokusebenza §14 Ukungenelela Ngokusebenza (1) Uma izinga lombuso lingakwazi ukwenza izibopho zalo, elinye izinga lingase lenze okudingekayo. (2) Ukungenelela kufanele kube: a) kwesikhashana b) kunenjongo ecacile c) kuyahlolwa (3) Uma isizathu sokungenelela sesiphelile, izibopho zibuyiselwa ngokushesha. §15 Ukuvinjelwa Kokuxhaphaza (1) Izibopho azivunyelwe ukusetshenziswa njengendlela yokubonisa noma yokwandisa amandla ezombusazwe. (2) Ukuphindaphinda ukuxhaphaza kubhekwa njengokwehluleka kokusebenza. Isahluko VI – Isiphetho §16 Ubudlelwano Nomthethosisekelo Lo mthetho ucacisa umthethosisekelo we-UManyano ngaphandle kokuwushintsha noma ukuwunweba. RE: Gesetz über Zuständigkeiten, Rechtsetzung und Finanzierung der staatlichen Ebenen - Thandiwe Mbeki - 26.01.2026 ǂNâ-ǀui ǀGôa ǀKhom-ǀui ǀKhae-ǀui ǀGôa-ǀnû (Umthetho Wezibopho Zamazinga Kahulumeni – ZEG) ǂNâ-ǀui I – ǀHū-ǀui (Izimiso) §1 ǂNâ-ǃhū (Inhloso) (1) ǀGôa-ǀui ǂkhae ukusatshalaliswa kwezibopho zombuso phakathi kweZinga Elimaphakathi kanye Nezifundazwe ngaphakathi kwe-ǂNâ. (2) ǀGôa-ǀui ǂkhae ukuqinisekisa ukusebenza okuqhubekayo, ukuqina nokudluliselwa okuqhubekayo kwemisebenzi kahulumeni. (3) Izibopho ǃnui ǀui ukunika amazinga amandla azo; ǂkhae ziqondise umsebenzi kahulumeni. §2 ǀUi-ǂnâ (Isibopho Sokuqala) (1) Umsebenzi kahulumeni ǂkhâi ǀui Nezifundazwe ngokuyisisekelo. (2) Zinga Elimaphakathi ǂkhae lisebenze kuphela uma a) lo mthetho ǂkhae ulinika isibopho, noma b) ukusebenza kwe-ǂNâ ǃnui ǀui ukuqinisekiswa ngenye indlela. §3 ǀKhom-ǀui (Ukuboshwa Ezibophweni) (1) Zinga Elimaphakathi kanye Nezifundazwe ǂkhae zisebenze kuphela ngaphakathi kwezibopho ezabelwe zona. (2) Izibopho ǂkhae zisungulwe noma ziguqulwe kuphela ngomthethosisekelo noma ngomthetho. (3) Akukho zinga lombuso ǃnui ǀui ukwandisa izibopho zalo ngokwalo. ǂNâ-ǀui II – ǀGôa-ǀui (Umthetho Nokwenziwa Komthetho) §4 ǀGôa-ǀui (Ukwenziwa Komthetho) (1) Ukwenziwa komthetho ǂkhae kwenziwe yiZinga Elimaphakathi. (2) Umthetho wesifundazwe ǂkhae ucacise futhi usebenzise umthetho weZinga Elimaphakathi lapho umthetho lowo uvumela ukuhlelwa. (3) Umthetho wesifundazwe ǃnui ǀui ukususa noma ukungasebenzisi umthetho weZinga Elimaphakathi. §5 ǀGôa-ǂnâ ǀKhae (Izisekelo Zomthetho WeZinga Elimaphakathi) Zinga Elimaphakathi ǂkhae libeke izisekelo zomthetho kulezi zindawo:
§6 ǀHū-ǀui Nezifundazwe (Ukuhlelwa Komthetho) (1) Nezifundazwe ǂkhae, ngaphakathi kwezisekelo zomthetho weZinga Elimaphakathi, zihlele ikakhulukazi: – ukuphathwa kombuso – amaphoyisa nokuphepha kwangaphakathi – imfundo namasiko – umnotho nengqalasizinda – ukunakekelwa komphakathi nokuphakelwa (2) Umthetho wesifundazwe ǂkhae uthwale umthwalo wemiphumela yokuhlelwa kwawo. ǂNâ-ǀui III – ǃNâ-ǀui ǀKhae (Umthetho Wobugebengu) §7 ǃNâ-ǀui ǀKhae (Materielles Strafrecht) (1) Umthetho wobugebengu oyisisekelo ǂkhae uyinxenye yokuvikela uhlaka lombuso lwe-ǂNâ. (2) Umthetho lowo ǂkhae ulawulwe kuphela yiZinga Elimaphakathi. (3) Incazelo yesenzo sobugebengu ǂkhae iyefana kuyo yonke i-ǂNâ. §8 ǀHū-ǀui ǀGari (Ukuphenya Nokujezisa) (1) Ukuphenya, ukunquma izijeziso ngaphakathi kwemikhawulo yomthetho kanye nokuphatha izijeziso ǂkhâi ǀui Nezifundazwe. (2) Amaphoyisa, abashushisi kanye nezikhungo zokujezisa ǂkhâi ǀui Nezifundazwe. §9 ǀKhae-ǂNâ (Amacala Ahlasela Isisekelo Sombuso) (1) Zinga Elimaphakathi ǂkhae linomsebenzi uma amacala eqondiswe: – ekubeni khona kwe-ǂNâ – kumthethosisekelo – ekuphepheni kwezinga lesu le-Union – ekusebenzeni kwezikhungo zombuso ezisemqoka (2) Kulezi zimo, Zinga Elimaphakathi ǂkhae lingaphenya noma lithathe uphenyo. §10 ǀHū-ǀui ǀKhae (Ukuhlukahluka Kwezijeziso) (1) Ukujezisa ǂkhae kungahlelwa ngomthetho wesifundazwe uma a) inhloso yesijeziso igcinwa, futhi b) incazelo yesenzo sobugebengu ǃnui ǀui ukuncishiswa noma ukuguqulwa. (2) Imigomo yenkolo noma yamasiko ǃnui ǀui ukusungula izenzo zobugebengu ezintsha. ǂNâ-ǀui IV – ǀGôa-ǀnû (Ezezimali) §11 ǀGôa-ǀnû ǀUi (Ubukhosi Bezimali) (1) Ubukhosi bezimali ǂkhâi ǀui Nezifundazwe. (2) Zinga Elimaphakathi ǂkhae lithole kuphela izimali ezidingekayo ukuze lifeze izibopho zalo. §12 Zinga Elimaphakathi ǀGôa-ǀnû (Ukuxhaswa) (1) Zinga Elimaphakathi ǂkhae lixhaswe: a) ngezabelo zemali ezibekwe ngumthetho b) ngeminikelo ebekelwe injongo evela Nezifundazwe c) ngemali evela ezikhungweni eziphethwe yiZinga Elimaphakathi (2) Ukwandisa imali ngokuzimela ngaphandle kwesidingo somsebenzi ǃnui ǀui. §13 ǀGôa-ǀnû ǀKhom (Umthwalo Wezimali) (1) Izinga ngalinye lombuso ǂkhae lithwale umthwalo wezimali wezibopho zalo. (2) Ukuthwala izinkinga zezimali zelinye izinga unomphela ǃnui ǀui. (3) Usizo lwezimali ǂkhae lube lokubuyisela ukusebenza, hhayi ukuxhasa unomphela. ǂNâ-ǀui V – ǀHū-ǀui ǀKhom (Ukungenelela Nokuvikelwa Kokusebenza) §14 ǀHū-ǀui ǀKhom (Ukungenelela Ngokusebenza) (1) Uma izinga lombuso lingakwazi ukwenza izibopho zalo, elinye izinga ǂkhae lingenelele. (2) Ukungenelela ǂkhae kube: a) kwesikhashana b) kunenjongo ecacile c) kuyahlolwa (3) Uma isizathu sesiphelile, izibopho ǂkhae zibuyiselwe ngokushesha. §15 ǀKhae-ǃnui (Ukuvinjelwa Kokuxhaphaza) (1) Izibopho ǃnui ǀui ukusetshenziswa njengendlela yokwandisa noma yokubonisa amandla ezombusazwe. (2) Ukuphindaphinda ukuxhaphaza ǂkhae kubhekwe njengokwehluleka kokusebenza. ǂNâ-ǀui VI – ǀKhom-ǀui (Isiphetho) §16 ǀGôa ǀui ǀNâ-ǀui (Ubudlelwano Nomthethosisekelo) Lo mthetho ǂkhae ucacise umthethosisekelo we-UManyano ngaphandle kokuwushintsha noma ukuwunweba. |